Esmaspäev, 14. november, algas tavapäraselt. Ilm oli ilus, linnud laulsid. Ma ei osanud midagi karta! Ootasin terve päeva naiste trenni, mis tavapärasest kaloripõletusest kujunes hoopiski uskumatuks elusündmuseks.

Tulid härrased ja üks preili. Mõõtsid kõik naised üle ...

ja minul kästi kleit selga panna. Ma ei kahtlustanud veel midagi. Kindlasti on see mingi nali! Hea küll, mängin kaasa.

Kuid preester oli nõnna tõsine ja peigmees natuke kahtlane

Kõik käis nii kiiresti. Preester käskis JAH öelda. Kuulasin sõna.

Ja ruttu pandi sõrmus sõrme ja öeldi, et ma nüüdsest proua Squash.

Pulmatants.

Shampanja voolas

Ja siin ma nüüd olen - proua Squash. Pärast tseremooniat korjas peika asjad kokku ja lasi jalga. Tuli välja, et meest näen ainult korra kuus kolmapäeviti Kilingi-Nõmmes.

Suur aitähh unustamatu õhtu eest Saarde valla squashitaridele. Vägevad olete!!

veel pilte